Kerelihaste kompleksharjutused

Põhiteemad: tehnika, vee all liikumine, kätetöö, jalgade töö, suures basseinis harjutamine, mängud.

Nende lastega võiks võimaluse korral natuke suures basseinis ka käia, et nad sügavama ja külmema veega harjuksid. Alustada tuleks lühidalt (umbes 2 minutit), siis minna aina kauemaks (5 minutit, 10 minutit jne). Lisaks selle grupiga saab rohkem tehnikat harjutada nii käte kui ka jalgadega. Edasijõudnud taseme trenni lõpuks peaks laps valmis olema suures basseinis ujumiseks ja valdama teatud ujumistehnikaid. Tavaliselt on need lapsed 5-6-aastased.

Eeldused:

• Oskab hõljuda.
• Oskab sukelduda.
• Oskab libiseda.

Väikese basseini harjutuste näited:

• Jalgade töö serval käed üleval noole asendis hoides, kiiresti ja aeglaselt.
• Hõljumised meritähe ja noole asendis.
• Jalgade töö ilma abivahenditeta.
• Krooli kätetöö harjutused (kõigepealt basseinist väljas, siis basseinis koos abivahendiga ja lõpus ilma).
• Selili jalgadetöö harjutamine koos abivahendiga, pärast ilma.
• Takistusrada.
• Tiimimängud (näiteks teateujumised, esemete korjamised, palli edasi andmised).
• Paarisharjutused (näiteks üksteise hoidmine selili noole asendis ja ringi liikumine, rõnga vahetus).
• Vettehüpped iseseisvalt ilma treeneri abita.
• Mängud.

Suure basseini harjutuste näited:

Oluline suures basseinis on, et lapsed ilma treeneri loata basseini servast lahti ei laseks ja nad kogu aeg liigutaks end, et neil külm ei hakkaks.

• Vee katsumine.
• Serval jalgade töö istudes, kõhuli ja selili.
• Vaikselt vette minek servast või torust kinni hoides.
• Õlgade vette panek.
• Servast kinni ja õlgu vees hoides enda lükkamine servast eemale ja tagasitõmbamine, aeglaselt ja kiiresti.
• Mullide puhumine.
• Üle pea vee alla minek.
• Sukeldumine jalad ees ja proovida jalad põhja saada.
• Ujumine või libisemine servalt rajani ja tagasi, vajadusel koos abiga.
• Väikeste distantside ujumine (5-10 meetrit, vajadusel abiga).
• Nuudel jalgade vahel või selja taga ujumine.
• Sukeldumine esemete järgi.
• Erinevad vettehüpped madalas ja sügavamas basseini otsas.

Põhiteemad: hõljumine, sukeldumine, libisemine, vees liikumine, jalgade töö, mängud.

Nendel lastel peaks olema enne selle taseme trenni tulekut olema arusaam, kuidas nende keha vees käitub. Edasijõudnud algajate trenni lõpuks oskab laps veidi vees edasi liikuda jalgade töö abil, iseseisvalt hõljuda, libiseda ja sukelduda. Tavaliselt on need lapsed 4-6-aastased.

Eeldused:

• Lapsel on veetunnetus ja saab aru, kuidas nende keha vees käitub.
• Oskab panna suu vette ja seal mulle puhuda.

Harjutuste näited:

• Jalgade siputamine basseini äärel istudes (kõhu ja selja peal, basseinis näiteks torust või servast kinni hoides).
• Kui basseini ääres on toru olemas, siis seal saab teha jalgade tööd ja hõljumist torust kahe käega kinni hoides. Lisaks võib toru juures ka selili hõljumisi teha varbaid toru vahele pannes.
• Sukeldumine ja basseini põhjast esemete ära toomine (vajaduse korral aidata).
• Loomaaia mäng (näiteks jänes, krokodill, tiiger, haikala, madu).
• Hõljumine kõhuli ja selili, vajadusel koos abivahenditega.
• Libisemine noole asendis.
• Vettehüpped koos abiga.
• Mängud (kalamees, pallikull, koer).

Põhiteemad: veehirmu ületamine, veetunnetuse tekitamine, julgustamine, mängud.

Need lapsed on esimest korda trennis ja neil on suure tõenäosusega teatud hirmud. Tavaliselt on nendeks uus keskkond ja veekartus. Uue keskkonnaga harjutakse aja jooksul, aga veehirmu ületamisega võib rohkem aega minna. Seetõttu on hirmu ületamine alguses põhiline, millele keskenduda. Anna lastele aega harjuda veega, aita neid vette ja neil seal liikuda, alati julgusta. Harjutused proovi teha mänguliseks. Oleks hea, kui treener saaks olla lastega koos vees, sest siis saab treener neid vajadusel aidata, julgustada ja harjutusi ette näidata. Algajate grupi lõpetamisel oskab laps loodetavasti vees mulle puhuda, abivahendiga hõljuda ja ei karda vett. Tavaliselt on need lapsed 3-6-aastased.

Harjutuste näited:

• Jalgade siputamine basseini serval istudes (jalad sirged, varbad välja sirutatud, põlvi ei kõverda).
• Ringmängud (veekeeris, pesumasin).
• Vees hõljuvate esemete puhumine ja pritsimine.
• Rõngaste põhjast korjamine (kui neile on vesi liiga sügav, siis proovivad jalaga korjata).
• Topsi või laua pea peal hoidmine ja ringi liikumine.
• Nuudliga hõljumised ja liikumised (tugitool, ratsutamine).
• Mullide puhumised (supi keetmine, autoga sõitmine).
• Kerge sukeldumine (suu vee alla panek ja mullide puhumine, sama ninaga ja lõpus proovida silmad vee alla panna).
• Mängud (kalamees, pallikull).

Põhiteemad: konna tehnika, delfiini tehnika, kõhuli ja selili krooli tehnika parandamine, pöörded, stardihüpped, aja peale ujumised.

Nendel lastel peaks olema põhioskused omandatud. Eesmärgiks lihvida tehnilisi üksikasju ja arendada kiirust. Tavaliselt on need lapsed 9+ aastased.

Eeldused:

• Laps oskab kõhuli ja selil krooli ujuda.
• Oskab delfiini jalgu ujuda.
• Jaksab pikema distantsi ilma pausita ujuda.
• On ära teinud 200-meetrise ujumistesti.

Harjutuste näited:

• Veest väljas võimlemine (valikuline).
• Vees soojendus (ükskõik milline ujumisstiil, välja arvatud delfiin).
• Konna, kõhuli ja selili krooli tehnika parandamine (konna puhul jälgida, et tallad oleks õigesti löögi ajal välja pööratud ja jalad liiga laiali ei läheks).
• Delfiini tehnika õppimine (kõigepealt korralik jalgade töö, siis mõlema käega ainult vee all tõmbamine, siis ühe ja teise käega delfiin koos abivahendiga ja ilma. Lõpuks mõlema käega tõmme ja käsi kaarega veest välja ette).
• Saltopöörded (kõigepealt lihtsalt kohapeal, siis seina juurest ära tõukega ja lõpuks seina juurde ujumisega).
• Pöörded, milles saltot ei tehta (konnas ja delfiinis).
• Erinevate ujumisstiilide aja peale ujumine.
• Teateujumised.
• Lõdvestused.
• Stardihüpped (kõrgema serva ja puki pealt).
• Lõpus basseinist väljas venitused (oluline, kui on suur pingutus tehtud trennis).

Põhiteemad: kõhuli ja selili krooli koostöö koordinatsioon, tehnika lihvimine, pikemate distantside läbimine, kopsumahu arendamine, delfiini jalad, sissejuhatus konna tehnikasse ja stardihüppesse, ujumistest.

Need lapsed peaks oskama algtasemel kõhuli ja selili krooli jalgu ja käsi. Eesmärgiks on saada mõlema krooli ja selili tehnika ilusamaks ja efektiivsemaks. Nad peaks juba oskama veidi pikemaid distantse järjest ujuda. Lisaks peaks nad kindlasti suutma lõpuks 200-meetrise ujumistesti ära tegema. Tavaliselt on need lapsed 8-10-aastased.

Eeldused:

• Laps oskab keskmisel tasemel kõhuli ja selili krooli (ei pea oskama ideaalse tehnikaga).
• Oskab vees libiseda.
• Oskab hõljuda.
• Oskab sukelduda.

Harjutuste näited:

• Basseinist väljas võimlemine (valikuline).
• Basseinis soojendus (mõni kergem ja lühem ujumisharjutus, näiteks konnahüpped, laste vabalt valitud harjutus).
• Kõhuli krooli tehnika parandamine (sagedased eksimiskohad on pea asend hingamisel, korralik käe tõmme vee all).
• Selili krooli tehnika parandamine (tihti on vaja korrigeerida puusade asendit ja jalalöögi juures põlve vees püsimist ja samal ajal varba löögi ajal veest välja tulemist, käe tõmmet pea juurest).
• Konna tehnika õppimine (algul õppida konna jalad, siis käed, kui need õnnestuvad, siis jalad ja käed koos).
• Võhma arendamine (proovida veidi pikemaid distantse järjest ujuda).
• Kiirendused.
• Lõdvestused.
• Vettehüpped (stardihüpped pea ees).

Põhiteemad: suure basseiniga harjumine, kõhuli ja selili krooli jalgadetöö, kõhuli ja selili krooli kätetöö, külje peale hingamine, vee all ujumine, libisemine, hõljumine.

Need lapsed on tavaliselt tulnud väiksest basseinist suurde või on suurem laps, kes on esimest korda ujumistrennis. Nende kahe tasemed võivad veidi erinevad olla, aga kui kõigiga alustada veidi kergemalt, siis peaks kõik lapsed lõpuks ühele tasemele jõudma. Suure basseini algajate trenni lõpuks peaks laps oskama kõhuli ja selili krooli jalgu ja käsi, suutma ujuda vähemalt 25 meetrit järjest ilma abivahenditeta, hõljuda vähemalt ühe minuti ilma abivahenditeta ja libiseda noole asendis. Kui laps on eriti tubli, võib ka ujumistesti ära teha, aga see pole veel kohustuslik. Vajaduse korral võib treener ise ka vees olla, kui treenitavaid lapsi väga palju ei ole. Nii saab lapsi julgustada ja aidata hõljumiste juures. Tavaliselt on need lapsed 7-8-aastased.

Eeldused:

• Laps on kooliealine.

Harjutuste näited:

• Võimlemine basseinist väljas (valikuline).
• Basseini serval istudes krooli jalad.
• Vees servast kinni hoides hõljumine ja krooli jalgade töö.
• Abivahendiga, näiteks nuudliga, basseinis liikumine (võib teha edasi liikumisi nuudel selja taga, kõhu all, jalgade vahel).
• Krooli jalgade töö (vajadusel koos lauaga).
• Selili hõljumine (näiteks varbad toru vahel või koos lauaga).
• Selili jalgade töö (vajadusel koos lauaga).
• Külje peale hingamine (vajadusel koos abivahendiga).
• Libisemised seinast eemale tõugates noole asendis.
• Sukeldumised ja vee põhjast asjade ära toomised (alguses madalas, siis sügavas basseini otsas).
• Vettehüpped (madalas ja sügavas basseini otsas, näiteks suurema rõnga seest läbi sukeldumisega).

testestestest